Kvaliteetse paigaldustöö kõige olulisem eeldus on korralik ettevalmistus, mis hõlmab nii olemasoleva aluspõranda olukorraga tutvumist, vajadusel paranduste tegemist kui ka põrandakattematerjali paigaldus- ja kasutusjuhendi hoolikat läbilugemist.
Kõige enam tekib nii põrandakatete paigaldamise ajal kui ka järel probleeme betoonist aluspõrandaga, sest see võib olla ühtaegu nii ebatasane kui ka liigniiske. Mõlemal juhul on võimalik õigeid võtteid kasutades saavutada kaunis ja kaua kestev lõpptulemus hoolimata paigaldatava materjali valikust.
Ebatasane betoonpõrand
Betoonist aluspõranda puhul tuleb jälgida, et ebatasasused jääksid normi piiridesse, mis on ±2–3 mm kahemeetrisel lõigul.
Kui konarused on lubatud normist suuremad, tuleb betoonpind tasandada või võimaluse korral üle lihvida.
Näiteks parketi ujuval paigaldusel tuleb normide saavutamiseks aluspõrandat tasandada selleks ette nähtud segudega tootja ettekirjutuse järgi. Ebatasasused aluspõrandas võivad põhjustada põranda hilisemat nagisemist ja pragude tekkimist.
Parketi mahaliimimisel aluspõrandale peaks normide saavutamiseks kasutama betooni lihvimist. Tasandussegude vale kasutamine võib kaasa tuua olukorra, kus kinnitav liim võib tasanduskihi betooni küljest lahti tõmmata.
PVC ja teiste mittehingavate põrandakatete paigaldamisel betoonile kehtivad oluliselt rangemad reeglid. Erinevalt praegu laialt levinud praktikale ei tohi PVC-d ja teisi mittehingavaid põrandakatteid kopterbetoonile liimida. Koptertöötlusega betoonpõrandate pinnakiht on ülimalt tihe ja ei võimalda betooni normaalset kuivamist, mis omakorda toob kaasa pikaajalise niiskuse kogunemise katte alla. Aluspõrandas olev liigne niiskus püüab igal juhul välja pääseda. Kui niiskus ei pääse põrandast välja ülespoole, imendub see seintesse ja võib seal tekitada niiskus- ja hallituskahjustusi. Lisaks võib probleem avalduda tugeva ja ebameeldiva lõhnana. Kuigi seda seostatakse tihtipeale kattega, on tegelik põhjus liimi reageerimine niiskusega. Koptertöötlusega betoonile on PVC-d võimalik paigaldada, aga tuleb arvestada pikema kuivamisperioodiga, mis on vähemalt kolm korda pikem kui tavabetoonil. Tegelikult peab betooni õige kuivamistsükli tagama tavalise korrektse betoonivaluga, mis tasandatakse sobivate tasandussegudega normile vastavaks.
Niiske betoonpõrand
Kui tegemist on äsja valatud betoonpõrandaga, peab see sõltuvalt betoonikihi paksusest, suhtelisest õhuniiskusest ja temperatuurist kuivama kindlasti vähemalt neli nädalat või isegi rohkem (keskmiselt vajab betoonpõranda paksuse üks sentimeeter kuivamiseks üht nädalat). Igal juhul on oluline enne põrandakatete betoonpinnale paigaldamist mõõta betooni suhtelist niiskust (RH), mis peab näiteks ujuval paigaldusel olema alla 85%, põranda mahaliimimisel maksimaalselt 80%.
Kui niiskustase on lubatust kõrgem, tuleb põrandal lasta veel kuivada ning ruume tuulutada. Kui mõne aja möödudes aluspõranda niiskussisaldus ikka lubatud piiridesse ei mahu, tuleb hakata otsima võimalikke põhjuseid ja need enne põranda paigaldamist parandada:
- kontrollida üle ehitisvälised niiskusisolatsioonid;
- kontrollida, kas põranda soojusisolatsioon on ikka kuiv;
- kontrollida, kas põranda niiskusisolatsioon on terve ja õigesti paigaldatud;
- kontrollida, kas torustikus pole veelekkeid;
- kontrollida, kas näiteks rõduukse juurest võib niiskus sisse pääseda;
- kontrollida, kas põrandas on sooja- ja külmasildu.
Niiskusisolatsiooni võimalused
Ujuvpaigalduse korral on võimalik kasutada spetsiaalselt selleks ette nähtud aurutõkkekilet või bituumeni baasil rullmaterjali.
Puitpõranda mahaliimimisel on niiskuse isoleerimiseks võimalik kasutada spetsiaalseid niiskustõkke krunte.
PVC ja mittehingavate katete mahaliimimisel head lahendused puuduvad. Sellisel juhul aitab ainult AEG!
NB! Ehituseelarvete koostamisel ja nende elluviimisel peab arvestama, et betooni kuivamist kunstlikult kiirendada ei ole võimalik. Aluspõranda koptertöötlus võib algselt tunduda geniaalne idee, kuid sellega kaasnevaid riske ei teadvustata piisavalt. Hiljem kaetavate betoonist aluspõrandate ettevalmistamisel Skandinaavia ja Kesk-Euroopa ehituspraktikas koptertöötlust enam ei kasutata. Eesti võiks oma ehitustavades teiste riikide niiskusprobleemide praktikast õppida.
