Oma kodu soetamine on inimese elus üks kallimaid otsuseid ja enamik kannab laenukoormat pensionieani. Seega tasub maja ehitamise juures teha endale kõik nüansid selgeks, rääkida oma ala ekspertidega ning mitte jääda lootma interneti abile või sõbralt kuuldule.
Eesti suurima põrandakatete maaletooja ja müüja Lincona Konsult AS-i Profipoe juhataja Niina Palu nendib, et kindlasti ei tohiks ehitus- ja sisustusmaterjale valides otsuseid teha pealiskaudselt reklaamist kuuldu või sõbra juures nähtu põhjal. “Igasuguse tarbimise, sealhulgas põranda valimise juurde käib põhimõte: soetage seda, mida tegelikult vajate, mis on selle konkreetse materjali eelised või millega olete seni rahul olnud. Kui tegemist ei ole päris uue maja ehitamisega, tasuks kaaluda olemasoleva põranda renoveerimist.“
Kuigi põrand tundub traditsiooniline maja osa, on viimaste aastakümnete jooksul toimunud palju: põranda alla paigaldatakse erinevaid küttelahendusi alates elektriküttest kuni infrapunamattideni, majadesse paigaldatakse sundventilatsiooni ning eramajapidamisse on saabunud põrandapesurobotid. Kõik need nüansid mõjutavad põrandakatte valikut.
Mis saab valides valesti minna?
Kõige halvem on Palu sõnul see, kui minnakse lihtsalt moega kaasa. „Põrand mängib siseviimistluses küll suurt rolli, samas on tegemist siiski nii-öelda tarbeesemega. Trendid on olulised, aga mitte esikohal. Näiteks puitparkett võib tunduda moekalt looduslähedane, aga teadmata, milline on selle materjali käitumine meie kliimas, võib see ilu vale ekspluatatsiooni juures varsti kaduda. Suure niiskus- ja kulumiskindlusega vinüülparkett LVT ehk Luxury Vinyl Tiles on justkui uudne vinge materjal, mida on seni kasutatud pigem avalikes ruumides, siis nüüd küsitakse seda palju ka eramajapidamisse. Aga kas teie magamistuba või elutuba vajab tõesti veekindlust?“
Tarbijana kipume arvama, et mida kõrgem hind, seda parem kvaliteet ehk vastupidavus. Põrandakatte puhul ei ole see alati nii: kui soovite suure kriimustuskindlusega ja tugevat põrandat, leiate sobiva toote ka 10–15 eurose ruutmeetrihinnaga laminaatparkettide hulgast. Kui valite 30–50 eurot ruutmeeter maksva puidu, võite hiljem pettuda, kui põrandale tekivad siiski kulumisjäljed. Põrandamüüjat külastades näeb klient enamasti ühte väikest fragmenti tulevasest põrandast ja see võib anda lõpptulemusest vale ettekujutuse. Näiteks jääb reaalsuses põrand täies ulatuses liiga hele, tume või liiga paljude oksakohtadega. Seetõttu on soovitatav küsida suuremaid näidiseid või tootepilte. Kindlasti tasub arvesse võtta, et puit loodusliku materjalina pleegib ja muudab värvi – sellega tuleks arvestada juba põrandat valides, eriti kui ruumil on suured aknad, mille kaudu UV-kiirgus pääseb põrandat pleegitama.
Põranda vastupidavuse määrab paigaldus
On palju tooteid, mida on iseehitajal suhteliselt kerge paigaldada. Ent isegi pealtnäha väikesed eksimused põrandakatte paigaldusreeglite vastu võivad karmilt kätte maksta. „Põranda paigaldamine on spetsiifiline töö ning teenust sisse ostes peab uurima paigaldaja renomeed ja tehtud töid – kasuks ei tule, kui paigaldaja hakkab objektil leiutajat mängima,“ annab Palu nõu. „Normidele vastav aluspõrand on põrandakatte püsimise eeldus. Ebatasasest aluspõrandast tingitud probleemide nimekiri on pikk: praod, katkised vuugid või naginad. Igal juhul lüheneb põranda kestvus tunduvalt, kui aluspõrandale esitatud nõudeid eiratakse. Aluspõrand peab olema sile, kuiv, tugev, puhas ja stabiilne.“
Palu lisab, et isegi kui põrandamaterjali valikul guugeldatakse hoolega, käiakse müüjate jutul ja ollakse oma ostuotsuses keskmisest teadlikum, siis paraku paigaldaja valikuga ei kiputa üldse eeltööd tegema ja valik sünnib tihti vaid hinna järgi. „Mina ei soovita võtta vastu pakkumist töömehelt, kes pole objektil kohal käinud ja kes ei ole teadlik aluspõrandast ning tootest, mida paigaldama hakatakse. Hea paigaldaja oskab rääkida lahti oma hinna kujunemise ja tehtavad tööd. Paigaldusele ei saa teha hinnapakkumist puusalt, põrandat nägemata!“
Majaomanik võiks juba põrandakattematerjali valides teada, milline on tema aluspõrand. Või kui valik on veel tegemata, siis kooskõlastada võimalused põrandakattemüüjaga või paigaldajaga, sest hilisem ümbertegemine võib minna kulukaks.
Eesti inimene kipub põrandaid üle hooldama
„Põrandamüüjana on meie suur mure, et inimestel on komme põrandaid üle hooldada. Suure veega tahetakse neid pesta ka siis, kui need on puhtad. Meenutame ikka klientidele, et enamiku mustusest põrandal moodustab tolm, mida saab eemaldada tolmuimejaga. Niiske lapi või spetsiaalsete puhastusvahenditega puhastatakse ainult raskelt eemaldatavaid plekke,“ räägib Palu. Meie kliimas on puitpõrandad eriti vee- ja niiskustundlikud kütteperioodil.“
Õlivahatada tahetakse samuti väga regulaarselt, aga tegelikult vajab põrand hooldust alles siis, kui esimest korda on näha põrandale tekkinud käigurada, mis on muu pinnaga võrreldes matim. Põrandakatte võib kergelt rikkuda ka moodsate põrandapuhastusrobotitega, puitpõrandale ja laminaadile ei sobi aurupuhastus-ega vesipesurobotid. Küll aga tuleb puitpõrandate puhul reageerida kohe, kui vigastus tekib, et mustus ja niiskus ei läheks viimistluskihi alla. Kindlasti tasub maja ehitades teha eelarve ka põrandale ning sellega kaasnevatele lisatoodetele, näiteks arvestada liimi või ujuvpaigalduse puhul sobiva alusmaterjali ja liistudega. Läbi tuleb mõelda kõik materjalide ja toodete kokkupuutekohad. Tagantjärele sõlmlahendusi tehes ei pruugi tulemus olla elegantne. „Mida detailsemalt on tööd läbi mõeldud, seda ilusam lahendus tuleb. Mõned lahendused võivad olla esmapilgul kallid, see-eest kestavad need kauem ja on kenad. Kui teete kohe korraliku eelarve, ei pea lõpus kompromisse tegema.“
Soovitus on, et pigem rääkida põrandakattemüüjale rohkem kui vähem. „Olge avatud, küsige, kahelge, sest see aitab hilisemat pettumist vältida. Tänase otsusega elate vähemalt 7–15 aastat – seega tuleb teha kohe õige ja kaalutletud otsus!“
Levinumad müüdid põrandakatete kohta:
- Vaipkatet on raske puhastada ja see tekitab tolmu
Tolmu hulk ruumis ei sõltu põrandakatte liigist. Vaipkate hoopis seob tolmu ega lase sellel õhus lennelda, tõstes õhukvaliteeti ruumis. Vaiba puhastamine tolmust ei ole raskem kui siledalt põrandalt. Mõelge, kui palju kasutatakse vaipkatteid hotellides ja kontorites, kus käiakse välisjalatsitega.
- Laminaatparkett ei ole naturaalne
Laminaatpõrand koosneb kandeplangust, dekoorpaberist ja kulumiskindlast pealiskihist. Nii pressitud puitkiust kandeplank kui ka dekoorpaber moodustavad laminaatpõrandast ca 99 protsenti ja on valmistatud puidust.
- Õlitatud põrand on naturaalsem kui lakitud
See pole enam ammu nii. Enamik Euroopas toodetavatest ja turustatavatest lakkidest on vesialuselised ning lahustisisaldus nendes on sama väike kui õlides.
